"Jälgi meid Facebookis või Google +'is"
  • Home
  • Info/lugemist
  • Blogi
  • VEINIÕHTU KATALOONIAGA

VEINIÕHTU KATALOONIAGA

Catalunya ehk Kataloonia veinipiirkonnad, eriliselt Montsant ja Priorat, ei vaja tutvustamist. Tiheda tekstuuri, temperamentse aroomibuketiga punased on maailma veinide kõrgklassi parimad näited. Kataloonia panus rahvusvahelisse veinindusse on tegelikult suurem, kui esialgu paistab: butiik-veinimajade erilised, mitmest marjasordist kokkusegatud veinid on heas mõttes ootamatud ja samal ajal tõeliselt nautimisväärsed, neid veine on järgi teha võimatu. Ja loomulikult vahuvein cava, katalaanid olid need, kes lõid korra majja hea cava tootmisreeglites, neist reeglitest võitis terve Hispaania.

Veinisõbrale on Kataloonia eriline paik. Täpselt nii nagu me Itaalia või  Prantsusmaa veinipiirkondade hulgast oleme endi jaoks välja valinud lemmik-paigad mis kõige rohkem meeldivad, veinimaitsete poolest, siis Hispaaniaga on sama lugu: iga veiniregioon on eri-ilmeline ja veinid mis sealt tulevad erinevad iseloomude poolest nagu kuu ja päike, sealjuures oma võlu on mõlemal.
Kataloonia eripära peitub nende pikas veiniajaloos. See on piirkond kus antiikaegsed roomlased leidsid eest ülimalt sobiliku kliima ja pinnase oma viinamarjasortide kasvatamiseks. Nõudlus veini, kui kvaliteetse toidu järele oli sel ajal väga suur; laienev impeerium pidas üleval ja toitis suurt ametnikkonda ja hiiglaslikku armeed, lisaks vajasid suurlinnad ostmiseks palju toidukaupa. Itaaliast vaikselt mööda rannikulinnasid kolisid roomlaste kolooniad aina kaugemale ja samad kutuurviinamarjasordid mis Rhone'i jõe suudmes ja Languedoc'i rannikul, levisid koos nendega Katalooniani. Kataloonia kergelt künklik maastik oli vana-roomlase silmis ideaalne toidutootmise paik. Paari sajandi jooksul võeti kasutusele nii suured istanduste alad, et piirkonda hakati kutsuma Bacchuse maaks, kohalikus keeles Pla de Pages, viljakuse, põllupidamise ja veini jumala auks. Sama nime kannab üks Kataloonia veinipiirkondadest ka täna.

 

Kataloonia teeb eriliseks üks viinamarjasort: Garnatxa ehk Garnacha ehk Grenache (prantsuse keeles). Sort on Püreneedest alguse saanud ja targalt edasi paljundatud kultuurviinamarjasort mis kodusest Katalooniast viidi kaugemale ligi tuhat aastat tagasi Aragoni krooni ajal. Grenache'i vein on omapäraselt lõhnarikas, järelmaitse täidetud vürtside ja meeldiva pargisusega, ilma, et veini peaks laagerdama tammevaadis. Grenache on tähtis sort veel Rioja's ja Navarras. Tänased Kataloonia veinid on meeldivad segud mitmest viinamarjasordist milles Grenache on kõige tähtsam.    

Hispaania veinipiirkondade kuulsused on Ribera del Duero, Rioja ja Kataloonia omapärane kaksik Priorat koos Montsant'iga. Kõik need piirkonnad kasutavad veinide valmistamisel tammevaate ehk muudavad veinide struktuuri tanniini- ja maitseterikkamaks. Kui Ribera del Duero ja Rioja põhiliseks viinamarjasordiks on Tempranillo, siis Priorati ja Montsandi veinide iseloom saab alguse Grenache'st. Priorat'i ja Montsant'i konkurente tuleb otsida mujalt: Grenache on põhisordina kasutusel Prantsusmaa Rhone'i oru teatud piirkondades. Aga, Rhone'i eriliste veinide valmistamisel on tehnoloogiline erinevus võrreldes Katalooniaga: prantslased sorteerivad ja purustavad marjad ning jätavad viinamarjakestad käärivasse virdesse päris kauaks, käärimisanumateks on väga suured tammetõrred; katalaanid kääritavad veini pigem terastankides, eraldavad kestad varem, siis kasutavad veinide edasiseks kääritamiseks/laagerdamiseks uusi, väikeseid tammevaate (mida küll prantslased teevad ka, tõsiste veinide puhul). Veinide omavaheline selge erinevus ilmub mõnede aastate pärast, kui veini marjased aroomid on pisut rahunenud ja veinis kasutatud kaas-sordid ka end näitama hakkavad.   Grenache'il on konkurent veel Itaalias, Sitsiilia saarel, Cannonau. Neid veine Kataloonia või Prantsuse omadega võrrelda ei saa kuna liiga kuum kliima ei anna happeid ning pinnases sisalduv vulkaaniline tuhk kujundab täiesti teistsuguse veini.   

Priorat'i ja Montsant'i punast veini kirjeldades ei pea otsima sõnu, sest kõike on piisavalt. Veini lõhn on aromaatne ja mitmekülgne, kindlasti leiad üles erinevaid marju, kuivatatud puuvilju ja meeldiva maitsetaimsuse. Maitses puuduvad teravad happed, kuid on olemas tuntav pargisus. Erilist aroomiklassi näitavad 8-10 aastat vanad veinid: lõhn avaneb mitmes kihis, maitse on siidiselt ümar ja pika järelmaitsega. Väärt proovimist ja tundmaõppimist.   

Mis Katalooniast siis saab? Kas ülejäänud Hispaaniast erinev rahvus saab oma riigi või mitte, ei ole meie, veinisõprade silmis kõige tähtsam, kuni säilib katalaanide vaim. Tähtis on see, et need mahlased ja mitmekülgsed veinid oleksid olemas just sellistena nagu nad on - erilised, unikaalsed. Maailm globaliseerub ja mida kauem suudame kinni hoida tõsiselt headest, elavatest asjadest, seda parem järgmistele põlvkondadele, sest tühja vaimuga robot-inimesi meil juba saabub.

 

Piltidel: Veinimaailmas ja L'Ermitage'is peetud Kataloonia teemalised veiniõhtud olid täidetud väga heade veinidega

                                     

 

 

 

Download Free FREE High-quality Joomla! Designs • Premium Joomla 3 Templates BIGtheme.net