• Home
  • Info/lugemist
  • Blogi
  • BURGUNDIA PISIKE KÜLA POMMARD

BURGUNDIA PISIKE KÜLA POMMARD

Burgundia pisike küla Pommard on paari kitsa peatänavaga miniatuurne paik mille sadakond maja on keskajal kogunenud mõisa, Chateau Pommard’i ja kunagise mõisniku ehitatud kiriku ümber.  See küla on piiramisrõngas. Juba väga pikka aega. Viinapuude sirged, detailideni hoolitsetud rivid lõpevad täpselt seal, kus algab majasein. Kohati tundub, et korrapärasesse rivvi pandud jõulised viinapuud on nagu rooma leegioni faalanks mis mõnda vanasse kivimüüri sisse marsib. Siin käib võitlus elupinna pärast, inimese ja viinapuu vahel.

Istandustekogumik Pommard, korrektselt: Pommard Appellation Controlee ehk Pommardi kontrollitud tootmistingimustega istandus ja sealt saadava kontrollitud tootmistingimustega vein (lühemalt, kontrollitud päritoludetailidega vein) on väga paljude põllulappide kogum millest pooled on esmaklassilised (premier cru) aiad, teised justkui lihtsamad, küla nimega, appellation controlee tavaklassi kuuluvad istandused. Idee, õigemini äriidee jagada keskajal monoliitne olnud Pommard kahte klassi korraldati 2007-ndal aastal. Miks oli seda vaja?

Vastust tuleb otsida Burgundia veinitootmise ajaloost. Keskajal “istus” mõisnik oma valduste keskel, ka Pommardis; maa oli jagatud otstarbe järgi: palgimets jalust ära, kaugemal, viletsamal pinnasel; kariloomad ja viljapõllud huumusrikastes orupõhjades; viinapuud koos teiste puuviljadega, kui palju päikest nõudvad kultuurid kõige ilusamas paigas, küngaste nõlvadel. Mõis päriti terve tükina alati vanemale pojale. Koos kuningavõimu kadumisega saatis Napoleon vanad seadused prügikasti ja uue pärimisseaduse kohaselt tuli pärand jagada võrdselt kõigi järglaste vahel. Aegade jooksul on Burgundia suured maaomandused jagunenud päris pisikesteks osadeks, näiteks 0,2 hektari suurune istandusejupp ei ole mingi ime. Aga mida peaks väikese põllulapi omanik tegema, et sealt tulu saada? Võimalusi on mitu: istandus rentida; ise vein valmistada ja müüa; enamlevinud on müüa marjasaak lähedalasuvasse veinimajja. Aga kuidas saada oma marjade eest kõrgemat hinda? Mis oleks kõrgema hinna argument? Tõestada, et marjad on paremad, kui teised. 

Burgundias on see võimalik. Piirkonna kulunud künkad on vana, endine mäestik mis tekkis kunagiste maakoore laamade kokkupõrke tsoonis ja seepärast on pinnas mineraalide poolest ülimalt mitmekesine. Kombineerides seda omadust künkanõlvu puudutava päikeserohkusega, on ilmselge, et osad istandusealad on viinamarjade kasvuks teistest väikeste nüansside poolest paremad. Nii kasutasid Pommardi põllulappide omanikud ära olulise kvaliteediargumendi millele olid tähelepanu pööranud juba keskaegsed mungad.  

 

Premier cru põllulappide väljaselgitamisel lükati Chateau Pommard, kui Pommardi ja üldse terve Burgundia suurima nn. ühe-tüki omanik kohe mängust välja. 20 hektarit istandust mõisa külje all, ühe ja sellesama omaniku käes oli esmaklassilisuseks liiga suur, vähemalt otsuse teinud ekspertide, loe konkurentide, arvates.  Sel seisukohal oli ka üks tõepärane argument: maalapi suurem kolmandik jäi laia pilguga vaadates lihtsamale alale. Miks kõikide pommardide rahvusvahelist imidžit vedav, tõeliselt kuulus ja elegantne tootja vastu ei vaielnud, ei tea. Võibolla vältis kitsarinnalist avalikku peretüli ja leppis saabunud olukorra talutavate külgedega. Esmaklassilised istandused on väiksema saagi limiidiga, kui külanimelised alad. See tähendab seda, et kui valmivate kobaratega midagi juhtub ja need jäävad viletsaks, näiteks vihmasel suvel, kaotab premier’i tootja võibolla kogu aasta töö, teistel on see risk väiksem kuna saagikust ei pea nii drastiliselt limiteerima ja kontrollid ei hinga kuklas. Igatahes keskajast piirkonna kõige kuulsam põllulapp Le Clos du Chateau Pommard kannab nüüd vallamaja paberitel uut ja mõttetut nime Pommard Village, “Pommardi küla”. Tundub, et respekteerimise asemel kadedusest üksteise äranärimine ei ole ainult meie ühiskonna probleem. Kui kaua Chateau Pommard suudab olla tugev, eestvedav, aristokraatlik, rahvusvaheline? Kui kukub lipulaev, langevad ka teised, viimased totukesed-egokesed lihtsalt ei saa sellest veel aru. Austava veinisõbrana olukorrale lähenedes võiks hea lahendusena Chateau Pommardi istandusele anda kohe Grand Cru ehk parimatest parima staatuse. Ta väärib seda, eriti peale erakordset tööd mille mõisa heaks tegi vanaduspuhkusele taandunud endine omanik Maurice Giraud.    

Le Clos du Chateau Pommard koosneb kaheksast eri-ilmelise pinnasekoostisega istanduse osast; arvestades sinna juurde päikese ja tuulte ligipääsu, tekib 5 erinevat “terroir’d”. Grand Vin du Chateau Pommard segatakse kokku viie põllulapi segatud cuvee’na:  Chantrerie, Grand Champ, Les Paules, Nadine ja Simone. Viinamarjakorje tehakse põllulappide kaupa ning peale marjade sorteerimist pannakse käärima iga partii eraldi. Põllunimelised veinid käsitletakse tootmise jooksul eraldi, näiteks purustatud kestade leotamise või tammevaadis hoidmise periood võib partiidel olla täiesti erinev. Keskmiselt seisavad viis alus-cuvee’d tammes 18-22 kuud. Õiget veini hakatakse kokku segama alles villimise eel. Selleks otsitakse välja iga cuvee sobilik proportsioon tingimusel, et lõplikult kokkusegatud vein väljendaks oma kasvuaasta erilist iseloomu. Pommard Grand Vin, nii on mõisa esiveini nimetus, sünnib täieliku kunstiteosena, kus värvi alatoonidel ja intensiivsusel, lõhnal ja maitsel on omaette tähtis roll. Lisaks peab sündiv kunstiteos moodustama ajas terviku ning täiustuma paljude aastate jooksul. Tohutu vastutus, erakordne loomisvõime ja peen tunnetus on maja veinimeistrite omapäraks.    

Head, keskpärased ja tagasihoidlikud veiniaastad on terve Burgundia väljakutseks. Kõik kevaded, suved ja sügised ei soosi viinamarjade ühesugust arengut. Mõned aastad jäävad väiksema saagiga, teised magusamate marjade, teravamate hapete või õhema maitsestruktuuriga. Veinimeister peab seepärast “mängima igal aastal uut mängu”, rutiini ei ole. Ega tule.

 Veiniõhtul avatud Pommardide vanade aastakäikude kasvuaasta kirjeldused:

1970 – „Septembri päikesepaistelised, soojad ilmad tegid tasa komplitseeritud kevade. Istandustest koguti külluslik ja täisküps viinamarjasaak. Veinid on tasakaalus ja aroomirikkad. Väga hea aastakäik.“

1971 – „Suurepärane aastakäik. Soe kevad varase pungade puhkemise ja õitsemisega; ideaalne suvi soojuse ja piisava niiskusega mille tulemusel valmisid marjad septembri keskpaigaks. Vein sai säravpunase värvi, maitse külluslik, hea struktuuriga. Üks Burgundia parimaid aastakäike mis mingil põhjusel on vähe-hinnatud, vähe-väärtustatud.“ 

1976 – „Burgundia põua-aasta. Juuni alguses toimunud õitsemisele järgnes kiire marjade areng. Päikeseküllus vormis saagi mis valmis augusti lõpuks, siis toimus sajandi varaseim korje. Veinid on värvirikkad, jõulise maitsega, aromaatsed, kus struktuuri ja mitmekülgsuse meeldiv tasakaal. Väga hea aastakäik.“

1977 – „Vettinud, suhteliselt jahedale suvele järgnes erakordselt soe, kuiv september  ja oktoober mis võimaldas marjadel areneda ja küpseda. Kvaliteetne marjasaak andis kauni värvusega, mahedalt mitmekülgse aromaatsusega ja mahlase tekstuuriga veini. Kohati hämmastava, iseäraliku maitserikkuse ja aroomide püsivusega vein. Ülihea aastakäik, kuid sõltuvalt tootjast!“

2011 – „Varane aastakäik. Ebatavaliselt varane kevad tõi kasvutsükli 3 nädalat ettepoole. Juulis saabunud jahedus aeglustas kasvu, august oli jälle kuum.  Varane korje andis maitserikka veini milles vähem happeid ja kergem marjatanniinide struktuur. Veini sametine maitse on täidetud rikkaliku marjasusega.  Harva aastana, on 2011 Pommard koos naaber Volnay’ga oluliselt parem põhjapoolsest Cotes de Nuits’st. Reeglina on nad võrdsed.

29.09.2016

23. september 2016 Pommard veinide degustatsioon
23. september 2016 Pommard veinide degustatsioon
23. september 2016 Pommard veinide degustatsioon
23. september 2016 Pommard veinide degustatsioon
23. september 2016 Pommard veinide degustatsioon
23. september 2016 Pommard veinide degustatsioon
23. september 2016 Pommard veinide degustatsioon